Toimetaja märkus: Hiina on Hiina Kommunistliku Partei juhtimisel saavutanud märkimisväärseid edusamme moodsa sotsialistliku riigi ülesehitamisel, mis aitab teistel riikidel ise moderniseerumise teed rajada. Ja asjaolu, et ühise tulevikuga globaalse kogukonna loomisel abistamine on Hiina moderniseerimise üks olulisi nõudeid, näitab, et riik täidab oma globaalset kohustust aidata teistel riikidel oma arengut edendada. Kolm eksperti jagavad oma seisukohti sellel teemal ajalehele China Daily.
Hiina ei „tõuse“, vaid naaseb oma endisele kesksele positsioonile maailmaareenil – ja võib-olla on see ka ületamas. Hiina ajaloos on olnud kolm globaalset perioodi: „kuldne ajastu“, mis hõlmas Songi dünastiat (960–1279); domineerimise periood Yuani (1271–1368) ja Mingi (1368–1644) dünastiate ajal; ning keskse positsiooni taastamine Deng Xiaopingilt 1970. aastatel kuni praeguse Xi Jinpingini.
Oli ka teisi suuri perioode, mil maailma ja Hiina ajalugu ristusid. Kuid äsja lõppenud Hiina Kommunistliku Partei 20. kongressil võttis riik vastu struktuurimudeli, mille eesmärk oli kiirem ja tõhusam otsuste langetamine, millest võime järeldada riigi kavatsust naasta kesksele kohale uues maailmakorras, mis põhineb efektiivsusel ja heaolul kodus.
20. partei kongress kinnitas Xi Jinpingi kommunistliku partei tuumikuks ning moodustas uue 205-liikmelise kommunistliku partei keskkomitee ja kommunistliku partei keskkomitee poliitbüroo uue alalise komitee.
Siin on mitu olulist huvipakkuvat punkti iga distsiplineeritud välispoliitika uurija jaoks.
Esiteks, peamiselt läänes on täidesaatva võimu jagamist Hiina juhile kirjeldatud kui „ületsentraliseeritut“. Kuid läänes – eriti Ameerika Ühendriikides – on „täidesaatva presidendi“ idee ja „allkirjastamisavalduste“ kasutamine radikaalne tsentraliseerimine, mis võimaldab presidentidel seadusandlust tühistada, mis on Ronald Reagani ja Joe Bideni presidentuuride vahel esile kerkinud.
Teiseks on oluline esile tõsta kahte omadust Hiina Kommunistliku Partei Keskkomitee peasekretäri Xi Jinpingi märkustes 20. partei kongressil: Hiina omadustega demokraatia ja Hiina omadustega turumehhanismid.
Hiina kontekstis seisneb demokraatia igapäevastes parteitegevustes ja valimistes laiemal riiklikul tasandil või kohaliku omavalitsuse ekvivalendil sellistes riikides nagu Saksamaa ja Prantsusmaa. Kui seda tasakaalustab poliitbüroo alalise komitee tasemel toimuv otsene võim, on Hiina otsustusprotsess vahend reaalajas andmete ja teabe koondamiseks, et tagada asjakohane ja tõhus otsuste tegemine.
See kohalik mudel on oluline vastukaal riiklikule võimule, sest otsene otsustusprotsess konkureerib efektiivsuse ja asjakohasusega. Seega oleks see Hiina valitsemisparadigma osana lähiaastatel oluline tunnusjoon.
Kolmandaks, Hiina iseloomulike joontega sotsialismis tähendavad „turumehhanismid” kohaliku valiku maksimeerimist, tagades samal ajal „ühise heaolu”. Eesmärk on siin kasutada turgu prioriteetide kindlakstegemiseks ja järjestamiseks ning seejärel – otsest otsustusprotsessi rakendades – otsuste elluviimiseks, rakendamiseks ja läbivaatamiseks maksimaalse efektiivsuse saavutamiseks. Küsimus ei ole selles, kas selle mudeliga nõustutakse või mitte. Otsuste langetamine enam kui 1,4 miljardi inimese ühise heaolu saavutamiseks pole maailmas pretsedenti.
Võib-olla kõige silmapaistvam signaal ja kontseptsioon, mida Xi oma 20. partei kongressil peetud kõnes väljendas, on nõudmine „ühtsuse“, „innovatsiooni“ ja „julgeoleku“ järele aktiivse „moderniseerimise“ protokolli raames.
Nende terminite ja kontseptsioonide sees peituvad ajaloo kõige ambitsioonikamad ja keerukamad arengusüsteemid: Hiina on inimkonna ajaloos vaesusest välja toonud rohkem inimesi kui ükski teine riik, kuna Hiina osakaal maailma SKP-s on neljakordistunud; Hiina toodab igal aastal rohkem insenere kui ükski teine riik; ja sellest ajast, kui Google'i AlphaGo võitis Fan Huid iidses go-mängus 2015. aastal, on Hiina tehisintellekti hariduse, innovatsiooni ja rakendamise alal maailmas juhtpositsioonil.
Hiinal on ka suuruselt teine jõusolevate patentide arv ning ta on maailmas esikohal tootmise ja kaubanduse loomise ning tehnoloogiaekspordi poolest.
Hiina juhtkond seisab aga silmitsi enneolematute väljakutsetega, mida pole kunagi varem nähtud. Siseriiklikult peab Hiina lõpetama ülemineku puhtale energiale ilma söe ja muude fossiilkütuste kasutamise juurde tagasi pöördumata ning tõhusalt ohjeldama COVID-19 pandeemiat, säilitades samal ajal majanduskasvu.
Samuti peab riik taastama usalduse oma kinnisvaraturu vastu. Jõukus tekitab inflatsioonilisi nõudlus- ja krediiditsükleid, mis suurendavad võlga ja spekulatsioone. Seega vajab Hiina uut mudelit, et tulla toime buumi ja languse tsükliga ja stabiliseerida oma kinnisvarasektorit.
Lisaks varjab Taiwani küsimus geopoliitiliselt suuremat probleemi. Hiina ja Ameerika Ühendriigid on keset maailmakorra „joondumise nihet“, mis on tekkimas ilma viimase 60 aasta tavapärase diplomaatilise dialoogita. Esineb kattuv „hegemooniline kaardistamine“ – kus USA ümbritseb sõjaliselt Hiina huve, samal ajal kui Hiina domineerib majanduslikult ja rahaliselt piirkondades, mis olid kunagi vaikimisi läänega liidus.
Viimase punkti osas aga maailm bipolarismi juurde tagasi ei pöördu. Ettevõtlustehnoloogiad tähendavad, et uues maailmakorras on silmapaistval kohal nii väiksemad riigid kui ka valitsusvälised osalejad.
Xi on teinud õige üleskutse luua maailm, mis on pühendunud rahvusvahelisele õigusele, suveräänsele terviklikkusele ja jagatud globaalsele heaolule, et edendada rahumeelset maailma. Selle saavutamiseks peab Hiina olema eestvedajaks dialoogis ja „ettevõtlusabi“ süsteemis, mis on suunatud pragmaatilisele arengule, keskkonnasäästlikkusele ja elukvaliteedi jätkuvale parandamisele kogu globaalses ühisvaras.
Autor Gilbert Morris | China Daily | Uuendatud: 31.10.2022 07:29
Postituse aeg: 31. okt 2022